Sattusin pooljuhuslikult kahe sarnase tulnukaõuduka peale ja tahtsin oma tähelepanekuid teiega jagada (loe: interneti musta auku paisata). Kasutan edaspidi pealkirjas mainitud filmide eestikeelseid nimetusi, kuna mul pole aimu, kuidas "Species" eesti keeles käänduma peaks. Filmiveebis on selle nimeks pandud "Mutant" ja selle sõnaga oskan juba paremini toimetada.
Elukutselise õudukafännina olen nii "Elujõust" kui "Mutandist" aastaid teadnud, aga ei saa kuidagi väita, et oleksin neist midagi pealkirjast kaugemale kuulnud. Võib-olla olen viimase kohta kuskilt kiidusõnu lugenud, aga kindlasti pole tegemist filmidega, mida "õudukakogukonnas" palavalt armastatakse. Või vihatakse – ka sellisel juhul oleksin paremini kursis.
Neist kahest võib "Elujõul" olla ajalooliselt ehk pikem "kõlblik kuni" (või rohkem elujõudu, hahaa!) ning seda ainult põhjusel, et lavastajaks on "Texase mootorsaemõrvade" ja "Poltergeisti" autor Tobe Hooper. Igas muus aspektis on see "Mutandist" selgelt kehvem tükk. Mul pole aimugi, kas "Mutandi" tegemisel tegelikult "Elujõust" elujõudu ammutati, kuid lihtsalt peale vaadates võib öelda, et üks on teise prototüüp (kumb kumma, seda võib valmimisaastast järeldada). "Lifeforce" roomas, et "Species" saaks joosta. Või oota, veelgi tabavamalt: "Lifeforce" roomas, et "Species" saaks keele su koljust läbi suruda.
Et kiiresti konteksti anda, on mõlema teose keskmes üks kaunis maaväline naisterahvas, kes kinnisest asutusest välja pääseb, Maa-inimeste sekka infiltreerub ning paksu pahandust külvab, vist eesmärgiga planeet oma liigiga üle võtta. "Elujõus" nimetatakse teda vampiiriks, kes pealkirjale vastavalt inimestest elujõudu ammutab (kasutab ta selleks oma hüpnootilist veetlust), "Mutandis" on tegemist inimese ja tulnuka hübriidiga, kes püüab eelkõige lihtsalt eksisteerida. Temalgi on eeliseks laitmatu välimus, kuid murrab ta vaid, kui haistab ohtu (või kui korvi saab). Ja siis on tiim teadlasi või agente, kes üritavad džinni tagasi pudelisse suruda, nii et laibarada jääks võimalikult lühike.
"Mutanti" vaatasin neist kahest esimesena. Kel veel võimalust, soovitan vastupidi teha (miks, selgitan hiljem). Selle filmi tegijatest ei tea ma mitte midagi ega hakka teesklema ka, nagu teaksin. Vaatasin korra nii stsenaristi kui režissööri IMDb lehele ega täheldanud seal midagi märkimisväärset. Seda üllatavam, et tegemist on ühe omapärasema 90ndate ulmeõudukaga. Tõesti tekib küsimus, kuidas ma seda filmi alles praegu nägin. Vapustav cast, silmapaistvad efektid, nii praktilised kui eri-, ja üks filmiajaloo kõige kuumemaid pahalasi (kui tahta teda niimoodi nimetada – tegelikult vääriti mõistetud tegelane, omamoodi sarnane "Stranger Thingsi" Eleveniga). Michael Madsen teeb siin ühe oma lahedama rolli – sellist sleazy't venda on ta perfektne mängima.
Minu filmielamuse võtab kokku tsitaat, mille poetab üks tegelastest vahetult pärast tulnukinimesega vahekorras olemist: "I enjoyed that immensely!"
Kui panna selle kõrvale brittide "Lifeforce", on võrdlusmoment eelkõige koomiline. Kui USAs (ehk "Mutandis") uuritakse maavälist olendit ülisalajases tipptehnoloogilises laboris ning jahitakse valitsuse kokku kutsutud meeskonnaga, kuhu kuuluvad parimatest parimad igast valdkonnast, siis Ühendkuningriigis tehakse sama asi ära mingis suvalises morgis (või arestimajas? Ega täpselt aru ei saagi), kus julgeoleku peale on mõeldud umbes sama palju kui Rimis. Vanamees valvelauas ja kõik. Niimoodi siis toimetatakse kosmosest toodud müstiliste võõrkehadega.
Isegi kui olukord käest läheb, ei suudeta "Elujõu" universumist leida kompetentset abiväge, vaid missiooni juhtimine jääb mingi suvalise jorsi õlule, kes näeb välja nagu Simon ja Garfunkel oleks lapse teinud. Filmi lõpuni ei saa täpselt aru, miks neil kõigil nii suva on, et kosmosest pärit vampiir mööda Londonit ringi silkab. (Okei, kohe alguses ei osatud riske päris täpselt hinnata, aga kui tulnukvampiir kõigi silme all inimesest viimsegi elumahla välja imeb, võiks ju nagu kohale jõuda, et tegemist pole tavalise Scotland Yardi juurdlusega. Millegipärast on kõigil aega maa ja ilm, et juurelda ja kohtuda ja läbi rääkida, selmet otsustavalt tegutseda. Isegi seda, et London põleb, kuulevad tegelased pooljuhuslikult BBC-st.)
See pole kriitika "Elujõu" kui filmi kohta, vaid tähelepanek, et kui Hooperi nägemus Londonist mingilgi moel tegelikkust peegeldab, vajavad nad hädasti kriisijuhtimise kiirkursust. Covidiga läks pekki, kosmosevampiiridega samamoodi, mis järgmiseks?
Nagu mainitud, kel võimalust või viitsimist, soovitan "Elujõudu" ja "Mutanti" vaadata järjest, kuna tegemist on väga selge evolutsiooniga (kindlasti leiab varasemast veel mõne eelkäija, mis temaatikasse sobib, aga ise ei oska kohe pakkuda). Kasvõi visuaalefektide osas on põnev vaadata, kui kaugele 10 aastaga areneti. Kuid ka sisuliselt (jah, mõlemas on paljas naine, kes inimesi tapab, aga see pole mu point). Jämedalt võib öelda, et "Species" on oma olemuselt "Lifeforce'i" Hollywoodi versioon. Või teisiti: "Species" on "Lifeforce'ile" sama, mis James Cameroni "Aliens" on Ridley Scotti "Alienile".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar