Joe Dante lõi 1984. aastal "Gremlinid" ja horror-maailm on talle selle eest endiselt tänulik. Nüüd on Dante jällegi oma juurte juurde naasnud ning loonud kentsaka õuduskomöödia (rõhk on selgelt komöödia peal), millel varuks tore idee ja nimeks "Burying the Ex".
Premise on suhteliselt lihtne: ühe kuti tüdruksõber sureb, kutt leiab endale uue tüdruku, eelmine tüdruksõber ärkab zombina ellu. Ma ei ole kindel, kas midagi sarnast on ka varem kinolinal näha saanud, kuid otseselt vahet ei ole, sest "Burying the Ex" pole niikuinii eriti pretensioonikas tükk ‒ õudukate seas see igatahes uusi tuuli puhuma ei pane. Tunnetusliku poole pealt võiks seda võrrelda näiteks "Shaun of the Deadiga", aga on suhteliselt selge, et uut satiiriliste õuduskomöödiate lainet seekord ei tekitata. Kuigi tolle filmi tagline "A romantic comedy. With zombies" sobiks hästi ka "Burying the Ex'i" kirjeldama.
Olenemata sellest, et "Burying the Ex" on prestiižikast lavastajast hoolimata nähtavalt low-budget (operaatoritöö annab sellest kiiresti tunnistust), on peaosadesse sebitud küllalt kuulsad nimed: eelkõige "Star Trekist" tuntud Anton Yelchin, "Videviku" saagas Alice'it kehastanud Ashley Greene ja lummav Alexandra Daddario, kelle hiilgeaeg ilmselt alles tulemas on. Ainuüksi tugevast cast'ist ei piisa, et filmi heaks teha, aga oluline koht on sel siiski, ja "Burying the Ex" võlgneb väga suure osa oma nauditavusest just nimelt andekatele näitlejatele, eriti Daddariole, keda säärastes rollides alati lausa lust vaadata on. Stsenaariumgi on korralik ja meeldivalt eneseteadlik ‒ dialoog on muhedalt horror-viiteid täis pikitud. Sügavust sel filmil eriti pole ja dramaatiline väärtus on enamvähem samal tasemel keskmise romantilise komöödia omaga, kuid huumor ja toredad osatäitmised teevad oma töö ning muudavad lõpptulemuse päris sümpaatseks.
Premise on suhteliselt lihtne: ühe kuti tüdruksõber sureb, kutt leiab endale uue tüdruku, eelmine tüdruksõber ärkab zombina ellu. Ma ei ole kindel, kas midagi sarnast on ka varem kinolinal näha saanud, kuid otseselt vahet ei ole, sest "Burying the Ex" pole niikuinii eriti pretensioonikas tükk ‒ õudukate seas see igatahes uusi tuuli puhuma ei pane. Tunnetusliku poole pealt võiks seda võrrelda näiteks "Shaun of the Deadiga", aga on suhteliselt selge, et uut satiiriliste õuduskomöödiate lainet seekord ei tekitata. Kuigi tolle filmi tagline "A romantic comedy. With zombies" sobiks hästi ka "Burying the Ex'i" kirjeldama.Olenemata sellest, et "Burying the Ex" on prestiižikast lavastajast hoolimata nähtavalt low-budget (operaatoritöö annab sellest kiiresti tunnistust), on peaosadesse sebitud küllalt kuulsad nimed: eelkõige "Star Trekist" tuntud Anton Yelchin, "Videviku" saagas Alice'it kehastanud Ashley Greene ja lummav Alexandra Daddario, kelle hiilgeaeg ilmselt alles tulemas on. Ainuüksi tugevast cast'ist ei piisa, et filmi heaks teha, aga oluline koht on sel siiski, ja "Burying the Ex" võlgneb väga suure osa oma nauditavusest just nimelt andekatele näitlejatele, eriti Daddariole, keda säärastes rollides alati lausa lust vaadata on. Stsenaariumgi on korralik ja meeldivalt eneseteadlik ‒ dialoog on muhedalt horror-viiteid täis pikitud. Sügavust sel filmil eriti pole ja dramaatiline väärtus on enamvähem samal tasemel keskmise romantilise komöödia omaga, kuid huumor ja toredad osatäitmised teevad oma töö ning muudavad lõpptulemuse päris sümpaatseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar