"Piranha 3DD" ei ole maailma parim film. That being said, "Piranha 3DD" on midagi palju enamat. See on halbade filmide imeline perfektsus, mille iga komponent näib olevat peensusteni läbi mõeldud ja kaalutud. Või on tegu lihtsalt ainukordse õnnega, mille käigus on kohutavast filmist saanud puhas geniaalsus? Tegelikult pole sel tähtsust, sest kõigest olenemata on tulemuseks kõige meelelahutuslikumalt jaburam õudukas, mis iial tehtud.
"Piranha 3DD" algab nagu iga teine loll B-kategooria õudukas, mille vaatamise ainukeseks võluks on näha, kuidas väiksed kurjad kalad inimesi tapavad. Algus võib esimesel vaatamisel tüütuna mõjuda, aga selline klassikaliselt halbade klišeedega täidetud pooltund on retrospektiivis küllaltki oluline sissejuhatus kõige järgneva jaoks. Esimesed ilmingud filmi ülimast geniaalsusest tulevad 36. minutil ning pärast seda ei lasta latti enam hetkekski madalamale.
Miks on "Piranha 3DD" nii nauditav?
Because it doesn't give a fuck. Sellise pealkirjaga film ei saagi traditsioonilises mõttes hea olla ja kõik asjaosalised paistavad seda selgelt mõistvat. Olen alati mõelnud, et kui teha juba eos halba filmi, siis võiks seda tehes vähemalt midagi uut ja hullumeelset proovida, ning seda poliitikat jagab ilmselgelt ka Gulager, kuna midagi niivõrd pöörast küll tahtmatult luua ei saa. "Piranha 3DD" ei sisalda endas mitte ühtegi tõsiseltvõetava filmiga kattuvat omadust ja just sellepärast ta nii originaalselt mõjubki. Kui tahta näha midagi halba, siis võib lihtsalt The Asylumi produktide seast loosi võtta, aga "Piranha" masti debiilsust ei kohta sugugi iga päev.
See film väärib vabalt võrdlust "The Roomiga" - erinevuseks on aga see, et "Piranha 3DD" on actually tehtud päris korraliku raha eest ning sisaldab täiesti arvestatavaid näitlejatöösid. Tõepoolest, lisaks juba esimeses osas nähtud Christopher Lloydile ja Ving Rhamesile õnnistavad järge oma osalusega näiteks mitmel rindel tuntud David Koechner, endine Disney laps-kuulsus Danielle Panabaker jpt. Eriti naljakaks läheb olukord siis, kui filmi siseneb David Hasselhoff, kes kehastab iseennast ja teeb seda ilmselgelt suurima heameelega. Tema tegelane oma sarkastiliste kommentaaridega on kahtlemata kirss sellel ülimast absurdsusest läbi immutatud tordil.
Miks on "Piranha 3DD" nii nauditav?
Because it doesn't give a fuck. Sellise pealkirjaga film ei saagi traditsioonilises mõttes hea olla ja kõik asjaosalised paistavad seda selgelt mõistvat. Olen alati mõelnud, et kui teha juba eos halba filmi, siis võiks seda tehes vähemalt midagi uut ja hullumeelset proovida, ning seda poliitikat jagab ilmselgelt ka Gulager, kuna midagi niivõrd pöörast küll tahtmatult luua ei saa. "Piranha 3DD" ei sisalda endas mitte ühtegi tõsiseltvõetava filmiga kattuvat omadust ja just sellepärast ta nii originaalselt mõjubki. Kui tahta näha midagi halba, siis võib lihtsalt The Asylumi produktide seast loosi võtta, aga "Piranha" masti debiilsust ei kohta sugugi iga päev.
See film väärib vabalt võrdlust "The Roomiga" - erinevuseks on aga see, et "Piranha 3DD" on actually tehtud päris korraliku raha eest ning sisaldab täiesti arvestatavaid näitlejatöösid. Tõepoolest, lisaks juba esimeses osas nähtud Christopher Lloydile ja Ving Rhamesile õnnistavad järge oma osalusega näiteks mitmel rindel tuntud David Koechner, endine Disney laps-kuulsus Danielle Panabaker jpt. Eriti naljakaks läheb olukord siis, kui filmi siseneb David Hasselhoff, kes kehastab iseennast ja teeb seda ilmselgelt suurima heameelega. Tema tegelane oma sarkastiliste kommentaaridega on kahtlemata kirss sellel ülimast absurdsusest läbi immutatud tordil.
Miks peaks üks täiearuline inimene seda filmi vaatama?
Sest see on kunst. On üsnagi tavapärane, et hea film vaataja meelt lahutab. Kui tihti tuleb aga ette seda, et täielik rämps lõbusat elamust pakub? Halva asja meelelahutuslikuks voolimine on oluliselt raskem ülesanne kui intelligentsusega rabamine. Küsige kasvõi Adam Sandlerilt: tema pole juba kümme aastat ühtegi arvestatavat filmi teinud, aga mingisugust nalja või meelelahutust pole ikkagi kuskilt paista.
"Piranha 3DD" vaatamine ei paku surmapiina ka neile, kellele selle geniaalsus tabamata jääb. Tiitrid veerevad ekraanile juba 70. minutil, nii et jäädava ajukahjustuse tekkimiseks ei tohiks küll piisavalt aega olla. Üldiselt olen ma arvamusel, et igaüks, kes vähegi B-filmide imelise kunstiga tuttav on ja seda hindab, leiab piraajadest endale mõnegi killukese positiivset. Objektiivselt võiks muidugi selle filmi miinuseid lõputult loetleda, aga ainult idioot pahandab puudega lapsega, kes on andnud endast parima, et loominguline olla. Jah, "Piranha 3DD" on tõepoolest enneolematult debiilne, kuid vähemalt on temas midagi, mis ta igast teisest odav-horror'ist eristab. See on ju tähtis, right?
Ning kui miski muu ei suuda umbuskliku vaataja tähelepanu saada, siis viimaseks müügiartikliks on see, et "Piranha 3DD" sisaldab (nagu tema eelkäijagi) säärases koguses paljaid inimesi, et jätab pornokadki valgusaastate kaugusele maha. Alastust on tõesti hullumeelselt palju ning seda topitakse valimatult igale poole, kus sisust vajaka jääb. Mingit ratsionaalset põhjust sellise teguviisi jaoks küll pole, sest veepark eeldab tavaliselt ikkagi vähemalt bikiinide kandmist, aga samas ei oskaks ma ka parima tahtmise juures nudity juurest midagi halba leida...
Mina olen seda filmi nüüdseks täispikkuses vaadanud kümnel korral ja igav ei ole mul küll ühelgi puhul hakanud. Mida rohkem ma seda näen, seda ilmsemaks saab mulle "Piranha" briljantsus ja unikaalsus. "Piranha 3DD" ei ole võib-olla maailma parim film, aga see-eest on ta fucking äge!
