"Texase mootorsaemõrvade" filmiseeria on niivõrd halvasti seotud ja üles ehitatud, et ma ei pane pahakski, kui keegi vaatamisega originaalist kaugemale pole jõudnud. "Texas Chainsaw 3D" on põhimõtteliselt frantsiisi 7. film, kuid tegelikult oleks õigem teda käsitleda rebootina, kuna ta läheb sisu poolest vastuollu nii varasemate järgede kui ka iseendaga.
Nüüdseks on mõrvadest möödunud pea 40 aastat ning samast lapsest on kasvanud 25-aastane Alexandra Daddario. Temani jõuab teade oma vanaema surma kohta ja peagi ongi tüdruk koos sõpradega Texases päranduseks saadud mõisa uudistamas. Aga juba vanarahvas ütles, et ei ole Texast ilma mootorsaeta ning kuri saatus (loe: Leatherface) püüab noored kinni ka 2013. aastal.
Esmalt tuleb tegijatele au anda, kuna nad on ilmselgelt üritanud originaalile uue külje alt läheneda ning sellele igal võimalikul moel austust avaldada. Nii on näiteks staatilise vanaisa rolli kutsutud tagasi John Dugan, kes originaali tegemise ajal alles kolmekümnendates oli ning keda seetõttu poolsurnu olekusse viimiseks kõvasti pahteldama pidi. Nüüd on Dugan loomulikult üle 70 aasta vana ning seega on tema roll ja vanus pisut sobivamas kooskõlas. Originaalseeriast on tagasi veel ka Gunnar Hansen (Leatherface), Marilyn Burns* (Sally) ja Bill Moseley (Chop-Top), kuid nad kõik on uutes rollides ja ekraanil vaid põgusalt.
Ma ei imestaks, kui mõni originaalfilmi fännidest uut 3D-osa vaadates minestaks või hingepõhjani pettunud oleks. Kuigi on öeldud, et tegu on esimese otsese järjega Tobe Hooperi klassikule, ei ole neil filmidel stiili poolest absoluutselt midagi ühist ning samade kriteeriumide järgi neid seetõttu hinnata ei tasuks. Originaali šokeerivusest ja realistlikkusest pole jälgegi ning film meenutab oma tunnetuse poolest pigem selle sajandi alguse noorteõudukaid nagu "House of Wax" ja "Wrong Turn".
"Texas Chainsaw" on kohati tobe ega kasuta kaugeltki oma täit potentsiaali, kuid juba ainuüksi samasse seeriasse on tehtud hulganisti halvemaid filme, nii et mina olen tulemusega pigem rahul. Kõige kindlamad kiidusõnad paneksin gore'i, Leatherface'i välimuse ja Alexandra Daddario avatud pluusi arvele. Tulemuseks on mitte just kõige tõsiseltvõetavam film, mis pakub piisavas koguses lõbu ja vägivalda, et minu meelt lahutada.
*Marilyn Burns suri tänavu augustis 65-aastasena.
Ma ei imestaks, kui mõni originaalfilmi fännidest uut 3D-osa vaadates minestaks või hingepõhjani pettunud oleks. Kuigi on öeldud, et tegu on esimese otsese järjega Tobe Hooperi klassikule, ei ole neil filmidel stiili poolest absoluutselt midagi ühist ning samade kriteeriumide järgi neid seetõttu hinnata ei tasuks. Originaali šokeerivusest ja realistlikkusest pole jälgegi ning film meenutab oma tunnetuse poolest pigem selle sajandi alguse noorteõudukaid nagu "House of Wax" ja "Wrong Turn".
"Texas Chainsaw" on kohati tobe ega kasuta kaugeltki oma täit potentsiaali, kuid juba ainuüksi samasse seeriasse on tehtud hulganisti halvemaid filme, nii et mina olen tulemusega pigem rahul. Kõige kindlamad kiidusõnad paneksin gore'i, Leatherface'i välimuse ja Alexandra Daddario avatud pluusi arvele. Tulemuseks on mitte just kõige tõsiseltvõetavam film, mis pakub piisavas koguses lõbu ja vägivalda, et minu meelt lahutada.
*Marilyn Burns suri tänavu augustis 65-aastasena.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar