"Freaks of Nature" (2015)

Kamp nohikuvõitu teismelisi, rohkelt verd, lihtsakoeline huumor, olematu sisu, zombid ‒ mõnikord tundub, et olen selliseid filme juba natukene liiga palju näinud. "Freaks of Nature" on täpselt see, mida premise'i järgi eeldada võikski: mitte sugugi parem, mitte sugugi halvem. Ekraanil toimub kogu aeg piisavalt palju, et igavust peletada, aga kui film on lõppenud, jääb sisse kuidagi tühi tunne. Jah, need möödunud 90 minutit olid tõepoolest päris lõbusad ja mulle meeldis see, mida nägin, kuid pärastiseks jäävad, nagu Gunnar Grapski nõustuks, ainult tühjad pihud ‒ mul ei ole mitte midagi analüüsida, mitte midagi, mille kallal pead murda.

Lugu on lihtne. Leiab see aset Dillfordi linnakeses, kus inimesed, zombid ja vampiirid on mingi ime läbi rahu sõlminud ning elavad suuremate probleemideta koos. Asi läheb käest alles siis, kui kohale jõuavad tulnukad: see ajab arusaadavatel põhjustel kogu linna marru ning tekitab kohutava kaose. Üllataval kombel on otsest verevalamist sellist sorti filmi kohta isegi päris vähe, eriti kui äsja ilmunud uusmeremaalaste "Deathgasm" värskelt nähtud on. Ei teagi, kust selle põhjuseid otsida tuleks: R-rating on ju enamvähem lõputu tühermaa, nii et oleks võinud vabalt praktiliste efektidega veidi rohkem hullu panna.

Filmi parimaks osaks pean, nii seksistlik, kui see ka poleks, Mackenzie Davist, kuna ta on heatahtliku vampiiritüdruku rollis lihtsalt äraütlemata tore ja armas. Mõne aasta eest oleksin ilmselt vaimustuses olnud ka Nicholas Brauni kehastatud ontlikust peategelasest, aga praeguseks hetkeks olen selliseid milestellerlike poisse juba natuke liiga palju näinud, et neist suuremat hoolida. Küllap pakub mõnele huvi ka Vanessa Hudgens, kes siin väikese kõrvalosa teeb, kuid minu arust pole ta roll seekord just kõige õnnestunum ‒ liialt üheplaaniline ja igav. Võimalik muidugi, et midagi muud ta saavutada ei üritanudki, kuna Hudgensi kehastatud Lorelei on sihilikult üleseksualiseeritud pothead.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et "Freaks of Nature" on piisavalt hea ja meelelahutuslik, et 90 minuti vältel vaatajalt täit tähelepanu nõuda, aga nagu juba öeldud, siis sellega kogu filmi tegelik väärtus piirdubki. Kui oled paari viimase kuu jooksul midagi sarnast juba näinud (olgu selleks siis näiteks oktoobris Eesti kinodes jooksnud "Zombisõja teejuht teismelistele"), on targem mõte "Freaks of Nature'i" vaatamisega natukene oodata, kuna tegu on omas žanris ikka väga traditsioonilise teosega.