neljapäev, 9. juuni 2016

"Before I Wake" (2016)

"Enne kui ärkan" on õudusfilm unenägudest (et mitte öelda luupainajatest), mis võivad halvimal juhul oma nägija ka tõelises elus surmata. Jah, ma tean, mida mõtlete: "Elm Streeti luupainaja" tehti juba 30 aasta eest ära ja selline premise ei kõla praegu enam sugugi uudsena. Uudne see film tegelikult eriti polegi, aga päris maha kanda teda samuti ei tasuks. Nimelt on mingi ime läbi näitlejatena pardale saadud Thomas Jane, kes pereisana lihtsalt üdini meeldiv on, ja 9-aastane Jacob Tremblay, kes möödunud aastal "Roomis" täiesti fantastilise osatäitmise tegi ning minu silmis üpris ebaõiglaselt Oscari-nominatsioonist ilma jäeti. Siin ta sarnast taset ei saavuta (ja ega seda nõutud olegi), aga kena rollisooritus on see ikkagi ‒ eriti kui silmas pidada, millise reaktsiooni lapstegelased õudusfilmides reeglina kaasa toovad.

Tänapäevase kino-õudusfilmi kohta on "Enne kui ärkan" suhteliselt leebe: intensiivseid stseene küll jagub, aga vaataja hirmutamise asemel rõhutakse pigem inimsuhetele ja perekondlikule traagikale. Ka unenäod pole tingimata päris nii luupainajalikud, kui õudusfilmides nägema harjutud: enamasti lendavad neis ringi värvilised liblikad ja lippavad surnud lapsed (nojah, see kõlab pisut hirmsamalt, kui tegelikult on). Tegu on selgelt PG-13 filmiga ja see paistab õudsematest stseenidest selgesti välja. Samas ei tasu lasta end eksitada ‒ kui filmi keskne kurikael ekraanile ilmub, on ikkagi parajalt ebamugav olla, kuna nimetatud koletise veidral moel timburtonlik disain on pehmelt öeldes omalaadne ja liigutused täiesti ettearvamatud.

Mainisin enne küll ebaoriginaalsust, aga tegelikult on võrdlus "Elm Streetiga" suhteliselt pealiskaudne paralleel ja filmi suurim puudujääk on hoopis selle sisu, mis oleks praegusel kujul pigem paslik lühifilmi jaoks ega suuda kuidagi oma 97-minutist kestusaega ära põhjendada. Liiga pikalt keskendutakse poisi erivõimetele, mis teose kulgedes õigupoolest eriti huvitavamaks ei muutugi, ning jäetakse seetõttu unarusse taustaloo uurimine, millest oleks võinud vabalt näiteks "The Ringi" eeskujul keskse teema arendada. Jah, unenäod on mõnd aega põnevad, aga kui tähelepanu ainult neile suunata ja siis põhjuste väljaselgitamine (mis iseenesest palju huvitavam on) filmi viimases vaatuses umbes kümne minuti sisse pressida, jääb teosest ülesehituslikus mõttes suhteliselt lombakas mulje.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar