Olgugi et "Texase mootorsaemõrvad" on õudusžanri jaoks hindamatu väärtusega teerajaja, ei ole mul selle poolearulise filmiseeria ees tegelikult erilist respekti. Seda tuleb aga tõdeda, et kui poleks Texase mootorsaagi, poleks meil ka Matthew McConaughey'd (neljandast osast) ja Viggo Mortenseni, ning nende andekate meeste tutvustamise eest olen küll südamest tänulik. Kolmas osa võib algsest seeriast vabalt kõige parem olla: Texase atmosfäär on põrgulikult lahe (see on naljakas, sest seal on kuum vms), verd lendab aegu arvestades päris korralikult ja Sawyerite perekond on jällegi väga kreisi. Psühhopaatide castimisega on see frantsiis ikka naelapea pihta tabanud.
Probleemid: Leatherface näeb ilgelt tard välja (tõsi, ta ongi tard, aga disain on seekord ikkagi halb - vaadake kasvõi postrilt ta rõvedat lõusta) ja
KUIDAS KEN FOREE ELLU JÄI? Näidati ju üsna üheselt, et Leatherface ta pooleks saagis. Ühest ellujääjast oleks täitsa piisanud.
Järg on see ainult tinglikult, tänapäevaste terminite kohaselt ikka puhas reboot. Ajajoone mõttes on see seeria täielik clusterfuck: esimesed kaks osa sobivad nagu mingil määral kokku, kolmas on reboot, neljas on reboot, siis tuleb ametlik remake ja selle prequel, siis üldsegi "Texas Chainsaw 3D", mis on otsene järg originaalile, ja praegu tehakse nendele kõigile omakorda eellugu. Edu sellele, kes siit mingit loogikat leida üritab.
Head näitlejad, hea vibe, hea film (?). The saw is family!
Jah, te ei eksi - kaader on jalgupidi lihakonksudega
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar