"Death Spa" (1989)

"Death smth" pealkirjaga õudukad pakuvad mulle alati huvi, kuna neil on enamasti omaduseks küllaltki meelelahutuslikud olla, eriti kui tehtud kaheksakümnendatel, olematu eelarve ja halbade näitlejatega. "Surmaspaa" vastab iseenesest küll mu mainitud kriteeriumitele, kuid eriti lõbusa vaatamisega tegu sellegipoolest ei ole.

Film algab üsna tavalise teen slasherina, kuid mida edasi, seda imelikumaks asi läheb. Kuna algul pole surmasid peaaegu üldse - põhiliselt saavad tegelased lihtsalt happeduššide puudutuse tõttu silmale nähtamatuid, kuid siiski tugevalt karjatama panevaid vigastusi - siis annab film edasi sellist itaalia giallo feeli. Kaasa aitab ka vägivald naiste vastu, suurel hulgal alastust ning kaks kuritegusid uurima tulnud detektiivi, kes olenemata täiesti arvestatavast ekraaniajast lõppkokkuvõttes mitte midagi ei avasta ja loole mingit otstarvet ei oma.
Ja kolmas vaatus, nagu alternatiivne pealkiri "Witch Bitchgi" pisut reetvalt ütleb, toob sisse 80ndate slasheri jaoks täiesti ebasobiva nõidade teema. Positiivse küljena tuleb sellega kaasa räige verevalamine - ilmselt sai keegi crew'st viimasel hetkel aru, et body count on veel kaugeltki liiga väike - mis tõstis minu jaoks ka filmi lõplikku hinnet terve palli võrra.

Nii et: parajalt omapärane halb film, mis teatud seltskonnas võib kujutlematult naljakana mõjuda, kuid objektiivselt rääkides pakub ainult mõnda korralikult teostatud verist surmastseeni ja silmailu põhimõtteliselt kõigile, sest spaakülastajate seas on hurmavaid mehi ja naisi nagu murdu. Õudusikooni Ken Foree jälgijad võivad selle südamerahuga vahele jätta, kuna tema tegelase roll filmi sündmustes on pea olematu ning sama võib öelda ka tema karakteri iseloomu kohta - raisatud võimalus right there.