Kui "Dead Snow" tundus kellegi jaoks liiga verine või üle võlli, pole tal teist osa kohe kindlasti mõtet vaadata. Wirkola teab täpselt, mida ta fännid soovivad ja nii ongi "Dead Snow: Red vs. Dead" kordades pöörasem kui selle eelkäija.
Olemasolev fännibaas ja 7-kordselt (!) suurenenud eelarve on andnud Wirkolale loomingulises mõttes täiesti vabad käed ning see paistab ka igast nurgast välja: story on kordades mahukam, efekte palju rohkem, cast suurem, film hoopis jõhkram ja julgem. Fantaasiarikkuse poolest on "Død Snø" järg nagu "Evil Dead II" oma originaali suhtes - piirid viiakse veelgi kaugemale. Õuduskülg on, kui shock value välja arvata, täielikult kadunud ning asendunud eufoorilise märuli ja veelgi sadistlikuma zombi-huumoriga. Verevalamisest ei säästeta kedagi, isegi mitte vanureid, invaliide ega imikuid.
Huumorit üritatakse lisada ka kolme ameeriklasest ZombieSquadi liikme näol, kuid see ei kuku just kõige paremini välja, kuna "Star Warsi" tsiteerivad nerdid on ühe Norra zombi-õuduka jaoks juba pisut liiga palju. Pigem oleks filmi sobinud ühed professionaalsed koletisetapjad, sest iga teine karakter oli niigi täielikuks naljanumbriks kirjutatud. Kõige lõbusamalt mõjus mulle hoopis Martini zombi-käe ümber rajatud koomika: mitte liialt pingutatud ega sadistlik.
Üldiselt siiski väga lõbus järg ning on ilmselge, et originaali ületamiseks on palju pingutatud. Mulle meeldis esimese jao minimalistlikkus rohkem, kuid tore vaatamine oli seegi. Loodan mõne aasta pärast ka kolmandat osa näha.
