"Muck" (2015)

Ma kirjutasin möödunud suvel oma lõbuks ühe õudusfilmistsenaariumi. See oli küllaltki eneseteadlik, viitas osavalt kaheksakümnendate slasheritele ning heitis nalja nendes leiduvate ohtrate klišeede üle. Ma arvasin, et ma olen kirjutanud midagi päris andekat. Täna vaatasin ma "Mucki", üht tugevalt kritiseeritud ja maha tehtud indie-filmi, mis vastab üsnagi täpselt eelnevalt kirjeldatud stsenaariumile. Selgub, et ma polegi geniaalne.

"Muck" on vist kõige seksuaalsema sisuga õudukas, mida ma kunagi näinud olen, ja ma olen neid tänaseks juba päris palju näinud. Vähemalt 99% dialoogist seostub seksiga ning pea iga naistegelane leiab endale sobiva võimaluse riided seljast heita. Stsenaristidel on ilmselgelt vajaka jäänud ratsionaalsest mõtlemisest ja reaalsustajust, kuna tegelased on ikka üleloomulikult rumalad ja teevad kohutavaid otsuseid. Film peaks iseenesest muidugi õudusfilm olema, aga tegijad unustasid selle ilmselt protsessi käigus ära ja otsustasid pigem paljastele kehadele keskenduda. Põhikoletist kehastanud Kane Hodderile tehti grimmi väidetavalt 6 tundi, kuid teda on ekraanil väga põgusalt, nii et seegi vaev läks enamuses raisku.

Siiski ei saa ma liialt negatiivne olla, kuna nagu enne juba ütlesin, siis kirjutasin ka ise põhimõtteliselt samasuguse filmi, nii et saan täiesti aru, mida lavastaja/stsenarist Steve Wolsh endale tegemise käigus ette kujutas ning mida ta saavutada soovis. Tulemus ei ole muidugi midagi sellist, mille üle väga uhke võiks olla, aga nähtud on ka oluliselt hullemat. IMDb rating on hetkel küll liiga karm.

Kusjuures "Muckist" peaks saama triloogia: Wolsh töötab agaralt juba eelloo ja järje kallal.